MINING & POWDER

Industry News Mine Trucks of the Future: Bigger, Faster, Smarter 5000 tons production calcinations-kaolin project contracted by sinoma-sz was completed and commissioned London Stockpile: Dubai default deals blow Mining & Powder Tells You More Our promotion activity--------Go to the 4th National Cement and Mining Annual Conference China National Convention Center--Venue of Mining & Powder 2010 Powder World Has Changed its name into Mining & Powder China's ONLY professional expo covering upstream and downstream of Powder Industry Authority Department Says 2009 work symposium of China Building Material Federation held in Foshan of Guangzhou province Exhibitors Updated Sinoma-Tangshan Heavy Machinery Co., Ltd. DALIAN MICROSTONE MACHINERY CO., LTD. BEIJING YANSHAN NAKAJIMA PACKAGING MACHINERY CO., LTD. Liaoning Shengshi Steel Structure & Color Plate Co., Ltd.

Date: March 31-April 2, 2010 Venue: China National Convention Center Contact The Organizing Committee of MINING & POWDER 2010 Add: No.11, Sanlihe Road, Beijing, P.R.CHINA 100831 Tel: +86-10-88375528 88365655 Fax: +86-10-88365655 E-mail: powderworld@ccpitbm.org Web: www.powderworld.org

China Council for the Promotion of International Trade, Building Materials Sub Council (CCPITBM)
Add: No. 11, Sanlihe Road, Beijing Post code: 100831
All rights reserved

World pumps

Latest News

• Water-jet pumps with tier 3 engines
  Griffen Dewatering has recently begun offering its 3 stage jet pumps with tier 3 engines.
• New range of submersibles from KSB
  KSB Aktiengesellschaft has introduced its latest generation of submersible motor pumps.
• Moyno Tri-Phase system for oil and gas industry
  The progressing cavity solution from Moyno is designed for multiphase pumping applications, allowing fluids at the well site, including oil, water and gas, to be transported simultaneously through one pipeline to a central processing station.
• Enerpac torque wrench pump for mining and drilling industry
  The ZU4 Pro Torque wrench pump from Enerpac incorporates Firmware 7.0 programming which cuts out an entire step in the bolting process by enabling users to directly display torque in foot-pounds or Newton metres instead of having to convert them from conventional pressure output readings.
• Toyo VH slurry pumps for tunnelling works
  Working partially or totally submerged, the VH slurry pumps from Toyo can cope with the heavy and abrasive slurries found in an underground construction site which can easily clog up pumps when the density of the slurry becomes too high.

view more

Tarbimine

ENERGIAMOODUL

TARBIMINE

 

Elektrisüsteemis on väga hästi jälgitavad elanike harjumused ja kombed. Enamus meist ärkab suhteliselt samal ajal, nii umbes 7 ajal hommikul, et minna kooli või tööle. Talvel on ärgates õues pime ja me lülitame sisse valgustid, seejärel vannituppa ja sealt kööki, et endale hommikusööki valmistada. Lülitame sisse kohvikannu, elektripliidi või rösteri, kuidas keegi, aga me hakkame elektrit tarbima. Nagu esimeselt jooniselt näha on öösel elektritarbimine väike. Nii seitsme aeg hommikul hakkab tarbimine just eelpoolmainitu pärast kasvama. Kaheksa-üheksa aeg jõuame tööle ja käivitame oma arvutid, valgustid, liftid veavad meid üles-alla. Töökodades käivitatakse suured elektritarbijad, elektritranspordis on tipptund ja ka elektrisüsteemis on hommikune tipptund. Seejärel tuleb lõuna, kus masinad jäetakse mõneks hetkeks seisma, lahkudes kustutatakse tuli, et sööma minna. Kõht täis, tehakse veel paar tundi tööd ja alustatakse kojuminekut. Elektritraspordis on jälle tipptund, elanikud jõuavad koju ja hakkavad kõik korraga süüa tegema ning on õhtune elektritarbimise tipp, mille järel tarbimine väheneb kuni uue päevani. Joonis 1. Päevane elektrienergia tarbimine. Sama, mis toimus päevalõikes, toimub ka nädala jooksul. Kui esmaspäevast reedeni käivad inimesed tööl ja ärkavad suht samal ajal, siis nädalavahetusel saavad inimesed rahulikult magada ning hommikust elektritarbimise tippu ei pruugi toimuda. Samas õhtul tahavad inimesed ikka suhteliselt samal ajal süüa ja ka pimedaks läheb meil siis kõigil üheaegselt, mis nõuab lisavalguse kasutamist kodudes. Nii kujuneb välja nädalamuster, kus viis tööpäeva on suurema tarbimisega kui nädalavahetus. Joonis 2. Nädalane elektrienergia tarbimine. Muster on näha ka terve aasta jooksul. Suvel on meie kliimas tarbimine väiksem, kuna valgustust ei ole nii palju vaja, paljud inimesed ka puhkavad, ja elektrikütet ei ole vaja. Mõnedes väga soojades maades on aga just suvi tarbimise kõrghetk, kuna kasutatakse väga palju õhukonditsioneere toa jahutamiseks, vastupidiselt meile, kes kasutavad talvel samu seadmeid õhu soojendamiseks. Mida rohkem kasutatakse suvel konditsioneere ja mida soojem on talv, seda väiksemaks muutub suvise ja talvise koormuse vahe. Joonis 3. Aastane elektrienergia tarbimine. Joonis 4. Eesti sisemaine elektrienergia tarbimine ja elektrikaod, GWh Elektrit kasutatavad seadmed lähevad iga aastaga järjest säästlikumaks, aga kuna me erinevaid seadmeid järjest rohkem endale soetame siis elektritarbimine ikka kasvab. Eestis prognoositakse elektrienergia kasvu 2-3% aastas, mis on arenevas ühiskonnas kahjuks loomulik. Sirgume täiskasvanuks ja asume eraldi elama, aga uus korter vajab uusi seadmeid: telekat, külmkappi,  elektripliiti jne. Nad on küll kokkuhoidlikumad, aga töös on senise ühe seadme asemel juba kaks. Mõningane kokkuhoid on saavutatav, kui me vanad külmikud ja elektripliidid vahetame uute vastu ja kasutame neid mõistlikult ja heaperemehelikult. Üks asi on see, et me ise kasutame rohkem elektrit tarbivaid seadmeid, aga tuleb meeles pidada, et meiesuguseid tarbijaid on palju ja ühest hetkest on vaja ka uut elektrienergia allikat, mille ehitamisele me pideva elektritarbimise suurenemisega koguaeg lähemale läheme. See aga on väga kulukas. Kõigil meil on kodus erinevaid elektriseadmeid, mille kasutamisel me isegi ei mõtle, et nüüd tarbime elektrit ja elektriarve suureneb. Peamised kodused elektritarbijad on toodud alljärgneval pildil ja tabelis. Loe lisaks elektrienergia müügist. Joonis 4. Kodumasinate elektritarbimine. Allikas:Eesti Energia kliendileht ENERGIA, november 2007. Tabel 1. Kodumasinate elektritarbimine Kodumasina nimetus Seadme võimsus Kasutamise aeg Selle ajaga tarbitud elektrienergia Selle ajaga kulunud raha* Röster 900 W 10 minutit 0,15 kWh 20 senti Veekeetja 1980 W 10 minutit 0,33 kWh 43 senti Külmik (A-klass) 40 W 24 tundi / 1 aasta 0,96 kWh / 350,4 kWh 1 kroon ja 25 senti / 455 krooni ja 52 senti Mikrolaineahi 800 W 15 minutit 0,20 kWh 26 senti Säästupirn 9 W 24 tundi 0,22 kWh 29 senti Laualamp (60 W) 60 W 1 tund 0,06 kWh 8 senti Arvuti 200 W 2 tundi / 1 aasta 0,40 kWh / 1752 kWh 52 senti / 2277 krooni ja 6 senti Elektrooniline kell 5 W 24 tundi / 1 aasta 0,12 kWh / 43,8 kWh 16 senti / 56 krooni ja 94 senti Tolmuimeja 1400 W 15 minutit 0,35 kWh 46 senti Elektriradiaator 1000 W 1 tund 1,00 kWh 1 kroon ja 30 senti Pesumasin 890 W 1 tund 0,89 kWh 1 kroon ja 16 senti Televiisor (ooteasendis) 2 W 21 tundi / 1 aasta 0,042 kWh / 17,52 kWh 5 senti / 22 krooni ja 78 senti Televiisor (töötav) 150 W 3 tundi 0,45 kWh 59 senti * - Arvutustes on võetud aluseks Eesti Energia hinnapaketi Kodu 1 põhitariif 130,16 senti/kWh Nüüd, kus sa tead, kui palju sinu kodus erinevad seadmed elektrit tarbivad ja raha kulutavad, loe lisaks, kuidas kodus elektrit kokku hoida. Energiasäästu portaal Eesti Roheline Liikumine Energiasäästu kompetentsikeskus Energiasäästubüroo Energy Savers

Elektriturg ja müük

ENERGIAMOODUL

ELEKTRITURG JA -MÜÜK

 

Elektrienergia hind kodutarbijale koosneb mitmest erinevast komponendist (Joonis 1). Kõik saab alguse energiaallika valikust, kas kasutame kohaliku kütust, taastuvaid energiaallikaid, ostame sisse kütust või juba elektrienergiat. Eestis kasutatakse elektritootmiseks kohalikku kütust põlevkivi, mille hind ei ole otseses sõltuvuses maailmaturu hindadega. Seetõttu sõltub elektrienergia tootmise hind põlevkivile pandud hinnast ja kaevandamisega seotud kuludest. Põlevkivist saab elekter elektrijaamas, kus toimub põlevkivis sisalduva energia muundamine elektrienergiaks. Elekter on vaja elektrijaamast transportida iga tarbjani. Võimalik on ka põlevkivi transportida ja ehitada elektrijaamad tarbijatele lähemale, aga elektrit on kordades lihtsam ja odavam transportida kui põlevkivi.  Niisiis tuleb elekter elektrijaamast tarbijatele üle kanda ja jaotada ning iga kliendi juures pidada arvestust tema tarbimisest. Kõik see kajastub ka elektrihinnas. Viimastel aastatel on põlevkivi kõrval kasutama hakatud ka taastuvenergiat, peamiselt tuuleenergiat, mille kõrgem hind arvestatakse elektrihinna sisse. Alates 2008. aasta jaanuarist asus riik piirama elektrienergia tarbimist, kehtestades elektrienergiale aktsiisitasu 5,90 senti/kWh kohta. Nii kujunebki elektrienergia lõplik hind nagu näidatud Tabelis 1. Joonis 1. Elektrienergia hinna kujunemine. Alllikas:Eesti Energia kliendileht ENERGIA, november 2007 Alljärgnevas tabelis on toodud Fortum Elekter AS tarbijatele elektrihinna kujunemine. Nagu tabelist näha, on elektrienergia hinna osakaal lõplikust hinnast alla poole, ning suure osa hinnast moodustab võrguteenus, mis sisaldab endas ülekande, jaotamise ja müügikulusid. Elektriarvest moodustavad osa ka erinevad maksud. Eestis peab elektrienergia ostmisel tasuma käibemaksu ja elektriaktsiisi, mida arvestatakse iga tarbitud  kilovatt-tunni pealt. Tabel 1. Elektrihinna kujunemine Partner 12/12 Mõõtühik Elektrienergia ilma km-ta Võrguteenus ilma km-ta Taastuvenergia Elektriaktsiis Hind ilma käibemaksuta Hind koos käibemaksuga päevatariif senti/kWh 53,05 68,98 3,03 5,00 130,06 153,47 öötariif senti/kWh 31,30 39,61 3,03 5,00 78,94 93,15 Allikas:Fortum Elekter AS Elektritootjatele, ülekande- ja jaotusvõrkudele meeldiks, kui tarbimine oleks ühtlane. Ei peaks reguleerima, ei oleks tipptunde ja seadmed töötaksid paremini ja vananeksid aegalsemalt ühtlasel koormusel. Tegelikkuses peab just loetletud asju tegema. Inimeste harjumuste muutmiseks ja motiveerimiseks pakutakse kahetariiifset hinnapaketti, kus päeval on elektrihind natukene kõrgem ja muul ajal märgatavalt odavam kui ühetariifse hinnapaketi puhul. Ühelt poolt odavamate elektrienergia hindadega kutsutakse inimesi kasutama elektrienergiat nädalavahetustel, hilisõhtuti või öösel, teiseltpoolt saavad ka inimesed valida, millist paketti omada ja kuidas kulusid elektrile vähendada. Võreldes Eesti Energia pakette Kodu 1 ja Kodu 2 hindasid pesupesemisel, mille jooksul kulub 3 kWh elektrienergiat, maksaks pesukord põhitariifi järgi 3 krooni ja 90 senti ja kahetariifse hinnapaketipuhul vastavalt 4 krooni ja 63 senti päevatariifiga või 2 krooni ja 80 senti öötariifiga. Vahed ei ole suured, aga kui iga nädal masinatäis pesta, siis aastas tekiks pea 100kroonine vahe päevatariifi ja öötariifi kasutamise vahel. Kui selliseid seadmeid on rohkem ja võimalus tarbimisharjumusi vastavalt muuta, on ka kokkuhoid suurem. Kas teil on soodsaim hinnapakett? Tabel 2. Eesti kodutarbija hinnapakettide võrdlus, senti/kWh koos käibemaksuga (01.01.09 seisuga) Kahetariifne hinnapakett Eesti Energia Kodu 2 Fortum Elekter Partner 12/12 VKG Elektrivõrgud N2T2 Ühetariifne hinnapakett Eesti Energia Kodu 1 Fortum Elekter Partner 24 VKG elektrivõrgud N1T1 Päevatariif 161,23 147,18 158,84 Põhitariif 134,18 125,18 132,14 Öötariif 93,52 87,26 92,11 Taastuvenergia tasu 7,16 7,16 7,16 Taastuvenergia tasu 7,16 7,16 7,16 Elektriaktsiis 5,90 5,90 5,90 Elektriaktsiis 5,90 5,90 5,90 Allikad: Eesti Energia, Fortum Elekter AS, VKG Elektrivõrgud Eestis on elektrienergia hind üks Euroopa Liidu madalaimatest. Meist veel odavam on praegu elekter Bulgaarias, Lätis ja Kreekas. Euroopa kõige kallim elekter on Itaalias ja Taanis. Joonisel 2 on toodud 27 Euroopa Liidu riigi elektrihinnad. Joonis 2. Elektrienergia hind Euroopas. Alllikas:Eesti Energia kliendileht ENERGIA, november 2007

Elektienergia ülekanne ja jaotamine

ENERGIAMOODUL

ELEKTRIENERGIA ÜLEKANNE JA JAOTAMINE

Iga riigi elektrisüsteemis on elektrienergia ülekandmise ja tasakaalushoidmise eest vastutav asutus monopoolses seisundis. Eestis on selleks asutuseks OÜ Põhivõrk, Soomes Fingrid Oyj. OÜ Põhivõrk on energia ülekandega tegelev ettevõte, mis ühendab terviklikuks energiasüsteemiks Eesti suuremad elektrijaamad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad. Põhivõrgu põhitegevuseks on: Elektrienergia ülekanne pingel 6-330 kV tootjatelt jaotusvõrkude ning suurte tööstustarbijateni Üle-eestilise 110-330 kV elektrivõrgu arendamine ja käitamine Koostöös naaberriikide elektrisüsteemidega Eesti elektrisüsteemi toimimise tagamine Elektrisüsteemi võimsusbilansi hoidmine ning reaalajas kogu Eesti elektrisüsteemi juhtimine Eesti energiabilansi tagamine ja bilansihalduritele bilansi selgitamine Süsteemis peab igal ajahetkel valitsema tasakaal elektrienergia tootmise ja tarbimise vahel. Reaalajas on ülekandevõimsus jälgitav siit. Tasakaalutus põhjustab probleeme süsteemi talitluses ning peab olema välistatud. Seni ei ole Eesti energiasüsteemis olnud ühtki suurt katkestust, kuid lähiajaloost on teada mitu juhtumit USA-s ja alles hiljuti Lääne-Euroopas. Joonis 1. Eesti võimsusbilanss. Elektrienergia tarbimine ja prognoos Et tasakaalu oleks lihtsam tagada tegeletakse elektrivõrgus alati elektritootmise ja tarbimise prognoosimisega. Joonisel 2 on näha Eesti elektrisüsteemi ühepäevane prognoos ja tegelik tarbimine. Elektrienergia tarbimise kohta loe lisaks siit.  Joonis 2. Elektrienergia päevane tarbimine ja prognoos. Eesti tingimustes on siiani olnud suhteliselt lihtne prognoosida elektri tootmist, kuid mis elektrituulikute lisamisel teeb prognoosimise keerulisemaks tuule ebaühtlase tugevuse tõttu.  Joonisel 4 on toodud Eestis asuvate elektrutuulikute planeeritud ja tegelik tootmine. Reaalajas näeb planeeritud ja tegeliku toodangut OÜ Põhivõrgu leheküljelt - Planeeritud ja tegelik taastuvelektri tootjate toodang.  Joonis 3. Tuuleenergia tootmine ja prognoos Töökindluse tagamiseks on erinevad riiklikud energiasüsteemid omavahel ühendatud üheks suureks süsteemiks. Kui 2006. aastani oli Eesti elektrivõrk ühendatud ainult Läti ja Venemaa elektrivõrguga, siis alates 2006. aasta novembrist on Eestil välisühendus Põhjamaadega läbi Estlinki merekaabli, mis ehitati Soome ja Eesti vahele. Merekaabli ülekandevõimsus on 350 MW, alalisvoolu pingega +/- 150 kV. Kaabli kogupikkus on 210 (2 korda 105) km, sealhulgas 148 km merekaablit ja 62 km maakaablit. Joonis 4. Estlinki merekaabel. Allikas: Nordic Energy Link Vaata ka Estlinki valmimise videot. Joonis 5. Eesti elektrisüsteemi kaart koos välisühendustega. Allikas:OÜ Põhivõrk Joonis 6. Eesti Energiale kuuluv elektrivõrgu struktuur. Allikas: Eesti Energia Mida suurem on pinge, seda rohkem saab elektrit edasi viia. Elektrivõrk sarnaneb teedevõrguga (Joonis 5). Linnade vahel on laiad kaherealised ja kiirelt sõidetavad maanteed, kus liiguvad bussid ja suured kaubaautod, mis liigutavad korraga suure hulga inimesi või kaupu ühest linnast teise. Linnades on väiksemad teed ja liiklus on aeglasem, mida mööda sõidavad linnaliini bussid ja väikekaubikud, et inimesed ja kaup sihtkohale lähemale toimetada. Lisaks on linnas jalgratta ja kõnniteed, mida mööda liiguvad inimesed või jalgratturid. Et päris sihtkohta jõuda, peab liikuma mööda treppe ja koridore, mis on kitsad ja milles liikumiskiirus väike. Kõik sama kehtib ka elektrisüsteemis, kus tee laiust või sõitvate autote hulka mõõdetakse voltides. On olemas suured elektriliinid (Eestis 330 000 V, mujal ka 500 000 V), mis ühendavad suured elektrijaamad ja tarbimispiirkonnad omavahel (nagu kiirteed). Nendest väiksemad on madalamal pingel liinid väiksemate linnade või linnaosade vahel (35 000 - 110 000 V), millele vastaksid üherealised sõiduteed. Asulate sees jaotatakse elektrit pingel 6 000 - 10 000 V ehk neid võiks võrrelda majadevaheliste teede ja tänavatega. Majja jõuab elekter pingel  400 V (3faasiline) või korterites kasutatav pinge 230 V (1faasiline). Just 230 V  (volt) ja 50 Hz (herts) on see pinge, mis on meie seinakontaktis ja mis pingele on mõeldud enamus meil kasutatavaid kodumasinaid. Tasub märkida, et see ei ole mitte igalpool nii ja näiteks Ameerikas ja Kanadas kasutatakse kodudes pinget 120 V ja sagedust 60 Hz, samas kui Jaapanis on kasutusel pinge 100 V aga kasutatakse nii 50 kui ka 60 Hz sagedust sõltuvalt piirkonnast.